Kallis naine,
Täna kirjutan veidi suhteteemal, mis ilmselt kõnetab enamikku naisi. See on naiste suur soov muuta mehi.
Kas meest on üldse võimalik muuta?
Jah ja ei. Kedagi ei saa muuta, kui inimene ise ei taha, ning selle vastu me kahjuks midagi teha ei saa. Me saame muuta vaid iseennast – ja see omakorda võib muuta ka meest. Nii et ei, me ei saa mehi päriselt muuta, küll aga saame õpetada neid meiega suhtlema ning näidata, kuidas me soovime, et meid koheldaks.
Ma alustan hobustest ja sellest, kuidas me neid suuri imetajaid õpetame ja juhendame, kuigi nad inimkeelt ei räägi ega sellest aru saa.
Hobustega kasutan mina kõige rohkem kahte meetodit: Negative reinforcement ja Positive reinforcement.
- Negative reinforcement – kui soovitud käitumine sooritatakse, eemaldatakse midagi, mis hobusele ei meeldi.
- Positive reinforcement – kui hobune käitub soovitult, saab ta midagi, mis talle meeldib, näiteks maiuse või kratsimise.
Oluline on mõista, et “negative” ei tähenda siin halba. Näiteks: ma koputan piitsaga hobuse puusanuki pihta ning kui hobune oma tagumikku liigutab, lõpetan kohe tegevuse. Kui õpetame uut “trikki”, siis alguses ma koputan ja kui hobune liigub õigesse suunda, lõpetan kohe koputamise ning lisan porgandi ja kiituse. Tulevikus enam porgandit ei tule, vaid piisab koputusest, ja lõpuks juba pelgalt käe tõstmisest. Nii õpetame hobustele neuroloogilist assotsiatsiooni ja suuname neid samm-sammult käituma nii, nagu soovime. Vastava triki õpetamine võib võtta aega paar nädalat kuni paar kuud – sõltuvalt hobusest.
Lugedes Anthony Robbinsi raamatut “Ärata endas hiiglaslik vägi” sain aru, et ta kasutab inimestega sarnast meetodit – õpetades, kuidas muuta halbu harjumusi. Tema idee on selles, et aju seostaks halva harjumuse tugeva valuga ja soovitud käitumise naudinguga. Näiteks rääkis ta seminaril mehest, kes oli šokolaadisõltuvuses. Mees soovis ise muutuda, aga ei suutnud. Anthony pani ta terveks seminariks sööma vaid šokolaadi ja juua lubas vaid neli klaasi vett päevas. Alguses mees nautis, aga juba teise päeva hommikul oli tal halb olla. Robbins käskis tal siiski jätkata. Lõpuks jõudis mees piirini ja ütles, et ta ei suuda enam. Kuna aju oli seostanud šokolaadi vastikute tunnetega, ei tundunud see talle enam nauding.
Emotsionaalset valu ma ei soovita kasutada, sest miks peaksime tahtma põhjustada inimesele, keda armastame, halbu emotsioone? Valu seostub paratamatult ka meie endaga. Pigem tasub kasutada Positive reinforcement’i ehk luua häid emotsioone, kui mees käitub nii, nagu me soovime.
Üldiselt võib öelda, et nii naised kui ka mehed otsivad suhtest üsna sarnaseid põhivajadusi – mõlemad vajavad armastust, austust, usaldust ja turvatunnet. Ent meeste jaoks on eriti oluline tunnustus ja austus – tunne, et nende pingutusi märgatakse ja väärtustatakse, ning teadmine, et neid vajatakse. Naiste jaoks on keskne väärtustatus ja emotsionaalne side.
Sageli teevad naised vea, et nad ei tunnusta oma meest ega kiida teda piisavalt. Näiteks paluvad nad mehel teha kodutöid – vahetada lambipirn või parandada kapiuks. Kui mees ei tee seda kohe või lükkab mitu kuud edasi, tekib naises frustratsioon. Ja kui töö lõpuks ära tehakse, reageeritakse sageli näägutamise või passiiv-agressiivse kommentaariga. Naised tunnevad, et nendega ei arvestata, ja mehed tunnevad, et neid ei hinnata.
Siin tulebki mängu meie enda käitumine. Muutes oma reaktsioone, saame aidata meestel kujundada uusi harjumusi. Aga kuna tegemist on harjumuste kinnistamisega, võtab see aega ja nõuab järjepidevust.
Toon näite enda elust. Suviti veedan mina aega Saaremaal, aga mees on Tartus tööl ja käib puhkuse ajal külas. Kuna kohtume harva, tahtsin, et ta vahel mulle helistaks – lihtsalt, et rääkida päevast ja kuulda ta häält.
Esimesel suvel ma ei osanud oma soovi hästi kommunikeerida. Helistasin ise, aga kuna ta ei olnud väga jututuju, tundsin end haavatuna ja pahasena. Hiljem ütlesin otse, et ma tahan, et ta mulle helistaks, aga ta ei helistanud ikkagi. Kui ta lõpuks end ületades helistas, vastasin mina pahase tooniga: “Vaat, kes lõpuks helistas.” Ma kordasin seda mitu korda ja tulemuseks oli, et ta tundis end alati valesti tegevat. Lõpuks eemaldusime üksteisest.
Järgmisel suvel olin targem. Hoidsin head tuju ja ütlesin ette, et ma oleksin väga õnnelik, kui ta mulle helistaks. Ja juhtus ime – ta helistas. Seekord võtsin kõne rõõmuga vastu ja tänasin siiralt. Nii tekkis tal seos: helistamine = naine on õnnelik ja tänulik. Ja varsti helistas ta juba peaaegu iga päev. Kui tal mõnel õhtul polnud jaksu rääkida, ütles ta, et vajab puhkust, aga homme räägib. Mina mõistsin teda ja väljendasin rõõmu, et homme saame jälle suhelda. See suvi oli võrreldes eelmisega nagu öö ja päev.
Olen oma suhtes muutnud veel mitmeid pisiasju. Näiteks vanasti organiseerisin peaaegu kõik ise, aga nüüd laseb ta mul puhata naiselikus energias ja organiseerib rohkem tema. Ka rahalises plaanis on toimunud muutus – varasem 50/50 on arenenud nii, et tema katab enama osa kuludest. Need muutused ei tulnud üleöö – iga kord tuli mul õigel ajal õigesti käituda ja olla kannatlik.
Ühesõnaga: meest on võimalik veidi muuta, kui sa muudad enda käitumist.