Üha enam uuritakse ja avastatakse, kuidas vanaemad, eriti emaliini vanaemad, mõjutavad otseselt meie geneetikat ja tervist. Eriti tugev on mõju, mida avaldab meile meie emapoolse vanaema rasedus — sellel nähtusel on koguni oma nimetus: “vanaema efekt”.

Selle teadmisega puutusin esmakordselt kokku Tartu Ülikooli arengubioloogia loengus. See teadusavastus üllatas ja liigutas mind sügavalt. Tol hetkel viskas õppejõud nalja: „Kui te olete väärakad, siis küsige, mida teie vanaema raseduse ajal tegi.“

Kuidas on võimalik, et vanaema rasedus meid nii otseselt mõjutab

Seletame bioloogilise süsteemi ja toimivuse lahti. Kui sinu vanaema kandis rasedana sinu ema, siis hakkasid sinu ema lootefaasis tema munasarjades juba varakult arenema tulevased munarakud. See tähendab, et sinu geneetiline algmaterjal – see sama munarakk, millest sa hiljem arenesid – eksisteeris juba sinu vanaema raseduse ajal.

Seega kõik, mis mõjutas sinu vanaema tervist sel eluetapil – olgu selleks toitumine, stress, keskkonnatoksiinid või hormonaalsed muutused – võis jätta epigeneetilise „jälje“ sinu emale ja seeläbi ka tema tulevastele lastele, sealhulgas sinule.

Seda nähtust nimetataksegi vanaema efektiks.

Veel üks väga huvitav teadmine bioloogilise pärilikkuse kohta on see, et me kanname rohkem ema kui isa DNA-d tänu mitokondriaalsele DNA-le (mtDNA-le).
Nimelt pärime oma mitokondrid ainult emalt, mitte isalt. Mõtle, et mitokondrid on olemas peaaegu igas sinu keharakus – välja arvatud punastes verelibledes. Näiteks maksa- ja lihasrakkudes võib neid olla koguni üle tuhande.

Mis on mitokondrid?
Need on raku „energiakeskused“ – nad muudavad toidu energiaks (ATP-ks), juhivad raku ainevahetust ning aitavad eemaldada kahjustunud rakke. Vananedes mitokondrite töövõime väheneb, mistõttu suureneb rakkude kahjustumise oht, tekib väsimus, naha vananemine ja võivad ilmneda ka erinevad organite talitlushäired.

Lisaks on oluline teada, et mitokondrid on tundlikud välistele teguritele – nagu stress, nälg, õhusaaste, toitumine jne. Sinu mitokondrid on nagu väikesed keskkonna- ja ajalooraamatud: nad talletavad jälgi esivanemate kogemustest – sõdadest, näljahädadest, stressist – ning kõigest, mis on mõjutanud nende elu. Need „mälestused“ kanduvad edasi ja kujundavad sinu rakkude energiatootmist ja vastupanuvõimet ka täna.

Seega on naistel tohutu roll mitte ainult perekonna, vaid kogu ühiskonna tervises ja epigeneetikas. Sellega kaasneb ka suur vastutus. Seda enam tasub naistel pöörata tähelepanu oma tervisele, sest iga rasedus mõjutab otseselt järgmiste põlvkondade geneetikat ja elukvaliteeti.

Uuringud, mis näitavad, kuidas vanaema tervis ja eluviis võivad mõjutada ka lapselapsi:

•  Vanaema stress raseduse ajal võib mõjutada lapselaste geenide tööd.
  Borghol jt. (2017) leidsid, et stressi kogemine raseduse ajal muutis DNA metülatsiooni lapselastes – see on mehhanism, mis reguleerib, millised geenid töötavad ja millised mitte.
  
• Vanaema kehakaal võib mõjutada lapselaste sünnikaalu.
  Lawlor jt. (2019) avastasid, et kui vanaemal oli kõrgem kehamassiindeks, sündisid lapselapsed tõenäolisemalt suurema või väiksema sünnikaaluga. Mõju kandus edasi läbi ema.
  
• Vanaema toitumine raseduse ajal võib jätta jälje järgmistesse põlvkondadesse.
  Cropley jt. (2006) näitasid, et vanaema dieet mõjutab munarakkude kaudu ka tulevaste põlvkondade arengut – see on näide epigeneetilisest pärandumisest.
  
•  Vanaema elutingimused ja toitumine on seotud lapselaste tervise ja suremusriskiga.
  Christensen jt. (2005) leidsid, et kui vanaemal olid raskemad elu- või toitumisolud, suurenes lapselastel risk haigestuda ja varem surra.
  
•  Vanaema kokkupuude keskkonnamürkidega võib suurendada rasvumise riski tema lastel ja lapselastel.
  Park jt. (2017) uurisid kemikaale nimega PCB-d ja leidsid, et nende mõju kandus edasi mitme põlvkonna kaudu ning suurendas rasvumise tõenäosust.
  

Vanaema roll evolutsioonilises plaanis:

• Vanaema hool suurendab lapselaste ellujäämisvõimalusi.
  Hawkes jt. (1998) leidsid, et vanaemad, kes aitasid oma lapselapsi kasvatada, toetasid tegelikult ka oma geenide ellujäämist evolutsiooni käigus.
  
•  Vanaema abi toitumises ja hoolduses oli oluline ka ajalooliselt.
  Hawkes jt. (2012) näitasid, et ajaloolised andmed kinnitavad: kui vanaema toetas lapselapsi toidu ja hoolitsusega, oli lastel suurem tõenäosus ellu jääda.

Lühidalt öeldes mõjutab vanaema stress raseduse ajal sinu geenide avaldumist, mis omakorda mõjutab stressitaluvust, ainevahetust ja põletikuprotsesse. Need mõjutused mõjutavad edasi ka hormoonide tasakaalu ja teisi keha toiminguid. Näiteks võivad vanaema tervisemured avalduda lapselaste rasvumise, psühholoogiliste eripärade, menstruatsioonitsükli häirete, allergiate ja krooniliste haigustena.

Oluline on teada, et mõnede haiguste puhul toimub ka ülepõlvkondne pärandumine – see tähendab, et risk kandub edasi lapselapsele, mitte otse emale.

Edasi võivad kanduda ka käitumuslikud geenid ja perekonna dünaamikad, mida mõnikord nimetatakse ka konstellatsioonilisteks mustriteks. Siinkohal pean silmas erinevaid psühholoogilisi mõttemustreid ja uskumusi, mis mõjutavad meie suhteid nii tööl kui ka kodus ning meie suhtumist iseendasse ja oma kehasse.

Teadlased on leidnud, et traumad ei salvestu vaid mälus, vaid võivad kanduda edasi ka geneetilisel tasandil, näiteks epigeneetiliste muutuste kaudu. Mitokondrid, mis vastutavad rakkude energiavahetuse eest, võivad samuti kanda edasi keskkonna mõjude jälgi. Kuigi aeg liigub edasi ja elu muutub, võivad need vanad kogemused ja infomustrid olla meis endiselt salvestunud.

Perekondlikud konstellatsioonid näitavad, et perekonna varjatud traumad — näiteks küüditamine, sõjatraumad, sünnitraumad, vägivald või kaotus — võivad korduda järgmiste põlvkondade elus. Sageli avalduvad need mustrid inimeste suhetes ning mõjutavad eneseväärikust ja identiteeti. Lisaks võivad inimesed alateadlikult võtta üle teatud pererolle.

Näiteks, kui vanaema oli tugeva kontrolli või hirmuga inimene, võib tütar või lapselaps kanda edasi vastutustunnet või pinget, isegi kui vanaema ise enam ei ole. Samuti, kui vanaema oli ajaloolises mõttes „ohver“ – näiteks sõja, nälja või kaotuse tõttu –, võib see tekitada põlvkondadevahelise mustri, mille sõnumiks on „mina pean kannatama, et teised saaksid paremini elada“.

Allpool toon mõned konkreetsemad mustrite näited:

Nii et vanaemadel on mõju ka meie psühholoogiale ning alateadvusega seonduvale toimivusele. 

Mõtlesin, mis võiks olla Eesti naiste vanavanemate jalajälg meie geneetikas ja mõttemustrites.

Eesti-spetsiifilised hüpoteetilised mõjutajad hõlmavad minevikus toimunud suuri stressi- ja kaotusperioode, mis võisid tabada tänaste naiste vanaemasid nende rasedusaegadel või noorusaastatel. Teise maailmasõja aegsed sündmused, küüditamised ning sõjajärgne hirm ja kaotused 1940.–50. aastatel tekitasid sügavat psühholoogilist stressi. Kollektiviseerimine ja toidupuudus tõid kaasa alatoitumise ja pikaajalise kroonilise stressi. 1980.–90. aastate üleminekuperiood tähendas majanduslikku ebakindlust ning pererollide muutumist. Samuti mõjutas paljusid peresid alkoholi liigtarbimisega seotud mustrid, mis lõid ebastabiilse kiindumuse ja kõikuva turvatunde.

Need ajaloolised ja kultuurilised stressorid võivad tänapäeva Eesti naistel avalduda mitmel moel. Hormonaalses ja kehalises plaanis võivad tekkida stressi tõttu menstruatsioonitsükli häired, näiteks lühenenud või ebastabiilne luteaalfaas, suurenenud tundlikkus PMS-i ja PMDD suhtes, migreenid ning mõnel juhul amenorröa või tsükli ebaregulaarsus suurema koormuse ajal. HPA-telje (hüpotalamus-ajuripats-hüpofüüs-neerupealised) düsfunktsioon võib väljenduda madala hommikuse energiataseme, pärastlõunase väsimuskrahhi, kõrgema ärevuse ning unehäirete riskina. Ainevahetuslikel tasanditel võivad esineda insuliinitundlikkuse kõikumised, kergesti ladestuv kõhurasv ning kilpnäärme talitlushäiretest tingitud väsimus või külmatunne. Põletikulised kaebused, nagu valulik menstruatsioon või endometrioosi soodumus, võivad samuti olla seotud varasemate põlvkondade kogemuste mõjuga.

Käitumuslike ja suhtemustritena võivad naised kogeda nn “hoidja-rolli” ülekoormust – püüdes hoolitseda kõigi eest, surudes enda vajadused tahaplaanile ning sageli kogedes perfektsionismi ja süütunnet puhkamisel. Keha ja seksuaalsuse reserveeritus võib väljenduda menstruatsioonivalu vaigistamises või intiimsuse vältimises stressi perioodidel, järgides nn “tubli tüdruku” mustrit. Tugev tööeetika ja emotsioonide mahavaikimine võivad esialgu tunduda toimivat, kuid pikemas perspektiivis kurnavad nii menstruaaltsüklit kui ka kilpnääret.

Oluline on rõhutada, et need on vaid võimalikud tendentsid, mitte kindel saatus. Keskkond, eluvalikud ja teadlikud otsused võivad mustreid täielikult muuta. Vanaema ja vanavanemate mõju kandub edasi läbi tunnete, otsuste, saladuste ja kaotuste, mis ei pruugi olla teadlikult teadvustatud, kuid mõjutavad mitut põlvkonda. See nähtus on sarnane epigeneetika ja psühholoogilise pärandiga – pigem sümboolne ja dünaamiline protsess, mitte lihtsalt geneetiline määratus.

Allikad

1. Borghol N, et al. Grandmaternal stress during pregnancy and DNA methylation of the third generation. 2017. PubMed 28809857
   
2. Lawlor DA, et al. Grandmaternal BMI and grandchild birth weight. 2019. Wiley Online Library
   
3. Cropley JE, et al. Germ cells carry the epigenetic benefits of grandmother’s diet. PNAS, 2006. PNAS
   
4. Hawkes K, et al. Grandmothering, menopause, and the evolution of human life histories. PNAS, 1998. PNAS
   
5. Hawkes K, et al. New evidence that grandmothers were crucial for human evolution. Smithsonian Magazine, 2012. Smithsonian
   
6. Christensen K, et al. Overkalix study. National Academies Press, 2005. NAP
   
7. Park H, et al. Grandmaternal perinatal serum PCB exposure and obesity risk in adult daughters and granddaughters. PHI.org, 2017. PHI

Epigeneetilised uuringud on näidanud, et trauma ja stress võivad mõjutada geenide väljendumist mitmel põlvkonnal edasi (näiteks Yehuda jt., 2016, kes uurisid holokausti üleelanute järglasi).

The post Vanaema salakoodid sinu rakkudes appeared first on Teaduslikult Naiselik.

Read more at Teaduslikult Naiselik

Pigem on meil naistena omad bioloogilised eelised, mis annavad erilise võimekuse erinevates eluvaldkondades. Tänapäeva maailmas püüavad paljud naised vastata meestele seatud mõõdupuule ning saavutavad seejuures suurepäraseid tulemusi – isegi juhul, kui meestel on mõnes valdkonnas teatud eelised

Minu jutu mõte täna on: Naistes on peidus tohutu potentsiaal, mida tuleb osata ära kasutada!

Minu filosoofia on see, et me oleme küll meestest erinevad, aga koos nendega moodustame tugeva tiimi. Me ei ole meestega võrdsed ehk samasugused! – ja me ei peagi olema! Küll aga väärivad nii naised kui mehed tunnustust oma võimete ja oskuste eest, sest mõlemad on ühiskonna toimimiseks võrdselt vajalikud. 

Kujuta korraks ette, et oled juht ja sinu alluvuses töötab erakordne tiim. Loomulikult soovid, et iga tiimiliige saaks panustada oma tugevustega – ning et neil oleks selleks toetav keskkond. Kes on meister andmete analüüsis, kes särab turunduses või müügis – igaühe panus on väärtuslik. Oleks ju mõttetu raisata energiat selle peale, kui keegi, kes on turunduses väga andekas, püüab end tingimata tõestada andmeanalüüsis. Kui ta seda ise soovib, on see loomulikult tervitatav, aga juhina on targem suunata inimesi kasutama oma loomulikke andeid ja tugevaid külgi – just nii saavutab tiim parima tulemuse

Kahjuks valitseb meie tänases, endiselt patriarhaalses ühiskonnas sageli selline muster. Töömaailma normid ja kultuur on ajalooliselt kujunenud meeste järgi – ja seetõttu on see keskkond sageli loomulikumalt toetav ja sobivam meestele kui naistele.

See ei tähenda, et naised ei suudaks selles süsteemis hakkama saada – vastupidi, nad suudavad ja suudavad suurepäraselt. Kuid sageli tähendab see, et naised peavad ennast justkui “meeste reeglitel” tõestama, selle asemel et toimida oma loomulike tugevuste ja väärtuste põhjal.

Aga naistel on potentsiaal saavutada samu tulemusi hoopis kergemini, kui nad ei püüa tegutseda „mehe moodi“, vaid toetuvad oma loomupärasele naiselikkusele ja tugevustele. Just see aitab lihtsamini saavutada edu karjääris, luua sügavamaid suhteid, hoida oma keha tervena ning toetada vaimset ja emotsionaalset heaolu.

“Naiselikkus pole takistus, vaid tugevus – see on tee eduni, sügavamate suheteni, tervema keha ja tasakaalus vaimse heaoluni.”

Naise aju tugevused

Kuigi naiste aju on umbes 10% väiksem kui mehe oma, ei peitu võimsus ainult mahus. Tänu kõrgtehnoloogiale ja neuroteadusele avastame üha rohkem erinevusi, mis määravad naise aju unikaalseks. L. Brizendine’i raamatus The Female Brain ja D. Ameni teoses Unleash the Power of the Female Brain tuuakse esile, et naise aju toimib meestest erinevalt – naistel on tugevamad närvivõrgustikud, mis toetavad paremat suhtlemisoskust, emotsionaalset mälu ja intuitiivset mõtlemist. Uuringud näitavad, et naiste hallaine ületab funktsioneerimise poolest meeste hallainet, võimaldades sügavamat informatsiooni töötlemist ja emotsionaalset sidusust.

Suurem Eesajukoor (PFC): 

Prefrontaalne ajukoor on aju juhtimiskeskus, mis võimaldab mõelda, planeerida, teha otsuseid ja pidurdada impulsiivseid reaktsioone. See reguleerib emotsioone, toetab empaatiat ja sotsiaalset mõistmist ning on oluline loovuse ja probleemide lahendamise võime jaoks. Eesajukoor areneb naistel kiiremini kui meestel, mis selgitab, miks noorena võivad naised tunduda täiskasvanulikumad ja emotsionaalselt teadlikumad.

Suurem Hipokampus: 

Mälu ja õppimise keskus, mis talletab pikaajalisi ja emotsionaalseid mälestusi. See võib seletada, miks naised mäletavad tülisid, olulisi kuupäevi ja esimesi kohtinguid. Hipokampuse suurus ja plastilisus võimaldavad paremini seostada emotsioone faktidega, tugevdades intuitiivset otsustusvõimet.

Insula: 

Aitab tajuda keha sisemisi aistinguid ja töödelda emotsioone. Kõrgem insula aktiivsus seletab tugevat kõhutunnet ja kalduvust empaatia poole. Samuti aitab see teha otsuseid, mis tuginevad keha ja tunde signaalidele.

Väiksem Hüpotalamus:

Reguleerib hormoone, sh libiidot ja energiataset. Naistel on see piirkond tihti väiksem kui meestel, mis võib seletada, miks seksuaalne huvi ei ole samal tasemel nagu meeste puhul, samas säilitades pikaajalise energia ja keskendumisvõime.

Suurem Corpus callosum (ajukoorevaheline ühend): 

Ühendab aju vasaku ja parema poolkera, võimaldades integreerida loogikat ja intuitsiooni, emotsionaalseid reaktsioone ja analüütilist mõtlemist. Aitab lahendada komplekseid probleeme ja toetab sotsiaalset koostööd.

Naise aju on unikaalne ja erakordselt võimas, võimaldades sügavamat mõistmist, emotsionaalset intelligentsust ja intuitiivset tarkust. Tänu kiiremini arenevale eesajukoorele suudavad naised olla emotsionaalselt küpsemad ja sihikindlamad juba noores eas. Hipokampus ja insula toetavad tugevat mälu, empaatiat ning keha ja tundeid tajuvat sisemist tarkust. Corpus callosum ühendab mõistuse ja südame, võimaldades lahendada keerukaid probleeme ja luua sügavaid suhteid. See kõik teeb naise ajust võimsa tööriista, mis annab jõudu ja tarkust igas eluvaldkonnas.

Seega su aju on täis võimalusi juhtimiseks, empaatiaks, kommuuni loomiseks ja intuitiivseks otsustamiseks, olles samal ajal kohanemisvõimeline ja plastiline.

Levinud mõttemustrid, mis blokeerivad naise potentsiaali

Kuutsükli ignoreerimine

Aeg tõusta! Aeg tööle minna! Aeg lapsed koju tuua! Aeg süüa teha! Aeg pesu pesta! Tänapäeva maailmas tiksub kell pidevalt ja tegevus ei peatu päevast päeva. Kuid sageli unustame olla kooskõlas oma sisemise tsükliga. Kui sul on valusad krambid, peavalud, tuju kõikumised või tugevad söögiisud, on raske tunda end edukana maailmas, mis on meeste järgi üles ehitatud ning kus kõige olulisemaks peetakse produktiivsust ja tööviljakust.

Sageli võib tekkida tunne, et aeg lihtsalt ei jätku või ei suuda olla produktiivne. Kuid naistel on oluline keskenduda mitte niivõrd aja, vaid hoopis energia planeerimisele. Meie energiatase ei ole iga päev ühesugune, vaid kõigub tsükliliselt – seda mõjutavad meie biokeemia ja füsioloogia, mis erinevad meestest.

“Naistel on tähtis keskenduda energia planeerimisele, mitte ajaplaneerimisele.” 

Kui soovid teada, mis võib juhtuda, kui oma kuutsüklit ignoreerida, saad sellest lugeda siit:https://kaunitar.com/mis-on-naise-hormoontsukkel-mis-juhtub-kui-seda-ignoreerida/

Lakkamatu produktiivsus ehk igavene tegutsemine

Loodus toimib tsüklitena. Kujutame ette porgandi kasvatamist: seeme, kasvamine, saagi koristamine ja puhkeperiood. Samamoodi toimib naise hormoontsükkel:

1. Follikulaarfaas (seemne külvamine): Uute ideede ja projektide algus.
   
2. Ovulatsioon (kasvamise periood): Suhtlemisoskus ja loovus tipphetkel.
   
3. Luteaalfaas (saagi koristamine): Detailide lõpetamine ja keskendumine.
   
4. Menstruatsioon (puhkeperiood): Taastumine ja refleksioon.
   

Tänapäeva ühiskonnas, kus pidev produktiivsus on norm, jäetakse puhkeperiood sageli vahele, mis viib väsimuse ja kroonilise stressini. Mis viib omakorda terviseprobleemideni näiteks kaalutõusuni, juuste väljalangemiseni ja nii edasi.

Kust selline maailmapilt aga pärineb? See muster ja pidev tegutsemine meenutab väga seda, kuidas toimub sperma tootmine mehe munandites – pidev ja katkematu protsess, mis on omamoodi rutiin ja pidev tegevus.

Hõivatus kui tänapäeva staatuse sümbol.

“Kuidas sul läheb?“ – „Oi, nii kiire, nii palju teha!“ 

Kui tihti sa kuulad seda lauset oma tutvusringkonnas? Tänapäeval on hõivatus ja pikk tegevuste nimekiri justkui staatuse sümbol, mis näitab, kui tubli ja edukas keegi on. Me ei räägi enam oma tunnetest, vaid anname pigem aru, kui produktiivsed me oleme olnud.

Aga oluline on meeles pidada, et vahel on vaja lihtsalt puhata ja olla – ilma et peaks midagi tegema. Elu ei jookse eest ära, kui sa võtad aega hingamiseks ja pausi tegemiseks. Sa ei ole vähem tubli ega väärtuslik, kui valid puhata ja enda jaoks aega võtta.

Võrdlus meeste mõõdupuuga

Kui hindame end meeste mõõdupuu järgi, alahindame oma tugevusi ja unustame, et naise aju plastilisus, kohanemisvõime ja vananemiskindlus on väärtus omaette.https://kaunitar.com/naised-ei-ole-vaikesed-mehed/

Kuidas rakendada oma ajupotentsiaali igapäevaelus – naiselik energia keskmes

1. Õpi tundma oma hormoontsüklit.

Tunne oma keha ja aju rütme. Näiteks planeeri loominguline ja sotsiaalne töö ovulatsiooni ajal, detailne analüüs luteaalfaasis ja taastumine menstruatsiooni ajal.

2. Planeeri tegevusi energia järgi

Ära lase end juhatada vaid kalendrist või kellaajast, vaid kuula eelkõige oma sisemist energiat. Parim aeg oluliste otsuste tegemiseks ja loovate projektide algatamiseks on siis, kui oled puhanud ja su aju on valmis. Nagu Grete Arro koolitusel mainisi: „Stressis aju ei õpi.“ Raske on teha tarku ja läbimõeldud valikuid, kui oled pidevas pingeseisundis.

3. Ajupiirkondade aktiveerimine

Liikumine: Kõnd, jooga, tants, kerged jõutreeningud suurendavad verevarustust ajus ja tugevdavad neuroplastilisust.

Meditatsioon ja hingamisharjutused: Toetavad eesajukoore aktiivsust ja vähendavad stressi.

Journaling ja refleksioon: Tugevdavad hipokampust ja emotsionaalset mälu.

4. Toitumine ja hormoonide tasakaal

Proteiinid ja oomega-3-rasvhapped toetavad neurotransmitterite tootmist.

Magneesium ja tsink aitavad stressihormoone tasakaalustada.

Regulaarne söömine ja tsükli jälgimine hoiavad energiataset stabiilsena.

5. Intuitsiooni ja empaatia kasutamine

Naise aju tugevus on otsustes ja suhtlemises. Corpus callosumi ühendus võimaldab ühendada loogikat ja intuitsiooni, tuues otsustesse harmoonia ja sügavuse.

6. Toetava keskkonna loomine

• Ümbritse end inimestega, kes hindavad sinu tugevusi.
  
• Väldi pidevat võrdlemist teistega või konkurentsi meeste mõõdupuul.
  
• Tiimis too lauale oma loomulikud tugevused.
  

7. Puhke- ja taastumisperioodi väärtustamine

Menstruatsiooni ajal ja vajadusel luteaalfaasis anna endale aega reflekteerida, mediteerida või lihtsalt olla. See ei ole nõrkus – see on strateegiline samm, mis lubab järgmisel tsüklil oma potentsiaali täielikult rakendada.

8. Igapäevane loovuse ja intuitsiooni treening

Pane kirja ideed ja vaata neid ovulatsioonifaasis uuesti läbi.
Loovad harjutused aktiveerivad eesajukoort ja insulat, toetades otsuste tegemist ja emotsionaalset intelligentsust.

Naise aju on erakordselt võimas ja ainulaadne — see annab sulle sügavama mõistmise, emotsionaalse intelligentsuse ja loomupärase tarkuse, mis teeb sind tugevaks igas eluvaldkonnas. Sa ei pea püüdma olla “mehe moodi”, vaid hoopis oma naiseliku olemuse toel saavutad kergemini edu ja heaolu. Õpi tundma oma keha ja aju tsükleid, planeeri oma energiat ning loo endale toetav keskkond, kus saad särada just nii, nagu sina oled. Ära lase ühiskonna ootustel sind piirata — sinu tugevused ja erinevused on suurimad varandused. Jaga seda teadmist oma sõbrannade, pereliikmete ja kõigi naistega, et ka nemad avastaksid oma tõelise potentsiaali!

Teaduslikud allikad

Alisa Vitti, In the FLOW

Brizendine, L. The Female Brain, 2006.

Amen, D. Unleash the Power of the Female Brain, 2013.

Nature.com: “Hormonal fluctuations across the menstrual cycle affect cognition and mood.”

Science.org: X-kromosoomi aktivatsioon hilises eas toetab õppimist ja mälu.

Novaator.err.ee: “Naiste ajud on meeste omadest aastaid nooremad.”

The post Kuidas naiselik aju võib muuta sind supernaiseks appeared first on Teaduslikult Naiselik.

Read more at Teaduslikult Naiselik

Miks teadus meid ignoreeris?

Kuigi meditsiin on viimastel aastakümnetel teinud tohutuid edusamme, on naiste tervise uurimine jäänud pikaks ajaks tagaplaanile. Näiteks aastatel 1950–1980 välistasid mitmed USA teadusasutused naised ametlikult kliinilistest uuringutest. Selle tulemusena töötati välja ravimid ja soovitused peamiselt meeste järgi. Alles 1993. aastal võeti vastu seadus, mis kohustas naisi kaasama. Ja ometi – ka täna on paljud uuringud endiselt meestekesksed.

See tähendab, et soovitused toitumises, treeningus ja tervise hoidmisel ei pruugi naistele sobida. Vastupidi – need võivad isegi kahju teha. Kui meid mõõdetakse meeste mõõdupuu järgi, jäävad meie eripärad märkamata. See ei ole õiglane ega tervislik.

Näiteid, kus meeste soovitused naistele ei sobi

• Vahelduv paastumine – meeste puhul toimib hästi, aga naistel võib vallandada stressireaktsioone ja hormonaalseid häireid, mõnel juhul isegi peatada menstruatsiooni.
• Ketogeenne dieet – meeste veresuhkur paraneb, aga naistel võib liiga vähene süsivesikute tarbimine rikkuda hormonaalse tasakaalu ja mõjutada tsüklilisust.
• Intensiivne treening iga päev – meeste keha talub seda paremini, naistel aga sõltub tulemus tsükli faasist. Ovulatsiooni ajal sobib jõutreening, premenstruaalses faasis vajame rohkem taastumist ja rahulikumaid liikumisviise.
• Stressijuhtimine – traditsioonilised „loogiliselt mõtlemise“ meetodid on loodud meeste aju järgi. Naise närvisüsteem on bioloogiliselt tundlikum ja reageerib sügavamalt emotsioonidele.
• Haiguste sümptomid – südameatakk avaldub meestel valu rinnus, aga naistel tihti iivelduse, õhupuuduse ja väsimusena. Paljud naised ei pruugi arugi saada, et neil on infarkt.

See ei ole ohvrimuster, vaid ärkamine

See sissejuhatus ei ole mõeldud ohvrimustri toitmiseks või viha õhutamiseks meeste vastu, vaid selleks, et naistel silmad lahti teha ja üles äratada. Meil on võimalus võtta endast parim ja kasutada oma naiselikke eeliseid enda kasuks. Nüüd, kus silmad on avatud ja oleme mõistnud, kui palju on veel avastada ja muuta, saame keskenduda teemadele, mis meid igapäevaselt mõjutavad ja kus saame kohe muutusi teha.

Elame parimas ajastus

Me elame hetkel siiani kõige paremas ajastus – ajastus, kus naised saavad otseselt ühiskonda muuta, mitte ainult varjatult meeste kaudu. Uskuge mind, naised on alati ühiskonda mõjutanud, aga nüüd on meil võimalus teha seda avalikult ja eneseteadlikult. Kahjuks pole paljud olulised terviseteemad jõudnud veel ka naisteni endini. Näiteks oma hormonaalse tsükli tundmine ja teadmine, kuidas see meid mõjutab. Väga vähesed naised oskavad oma tsüklit kasutada oma elu juhtimiseks.

Paljud näevad menstruatsiooni vaid kui midagi tüütut ja paratamatut – justkui looduse needust. Ka mina olin üks neist, kuni mu vaade muutus. Mu joogaõpetaja ütles mulle kord: „Pane kõik enda kasuks tööle.“ Ja see tähendas minu jaoks oma suhtumise muutmist. Hakkasin uurima naise tervise kohta ja mõistsin, et minu 28-päevane tsükkel on hoopis kingitus, mille igas faasis on peidus oma eelised. Täna austan iga faasi ja kasutan seda teadlikult – olgu siis sotsiaalsetes olukordades, karjääris või õpingutes.

Neuroloogiline teadmine tsükli taga

FMRI-uuringud on näidanud, et ajupoolkeradevaheline side on kõige tugevam madala hormoonitaseme perioodil, st vahetult pärast menstruatsiooni algust. See tähendab, et loogiline ja intuitiivne mõtlemine võivad töötada paremas sünergias – naine suudab olla ühenduses nii analüüsi kui tunnetusega. Sellel ajal on parim teha elumuutvaid otsuseid, panna paika oma eesmärgid ja analüüsida karjäärivalikuid.

Ovulatsiooni faasis toimub aga midagi erakordset. Östrogeen on sel ajal kõrgeimal tasemel ja see mõjutab otseselt aju keemiat. Neurotransmitterid nagu dopamiin ja serotoniin muutuvad aktiivsemaks, tuues kaasa hea enesetunde, motivatsiooni ja loovuse tõusu. Samuti tugevdab östrogeen prefrontaalset korteksit – aju osa, mis vastutab otsustamise, sotsiaalse käitumise ja emotsionaalse regulatsiooni eest. Samal ajal aktiveeruvad tugevamalt peegelneuronid, mis aitavad mõista teiste emotsioone ja kavatsusi. See ongi põhjus, miks me ovulatsiooni ajal särame – oleme enesekindlamad, tajume inimesi paremini ja oskame sotsiaalsetes olukordades reageerida kiiremini ja täpsemalt. See on ideaalne aeg paluda palgakõrgendust või astuda lavale.

Need on vaid üksikud näited, kuidas meie aju ja keha teevad koostööd tsükli eri faasides. Kui seda teadmist rakendada, muutub elu palju voolavamaks ja loomulikumaks.

Üleskutse – õpi oma keha tundma

Õpi oma keha tundma ja võta oma naiselikkus omaks. See ei ole ainult tervise küsimus – see mõjutab sinu karjääri, suhteid ja kogu elukvaliteeti. Kui me hakkame oma tsüklit austama ja sellega koostööd tegema, muutub elu lihtsamaks ja nauditavamaks.

Järgmine samm ühiskonnas

Meie järgmine samm naistena on muuta ühiskonda viisil, mis toetab ja laseb särada ka naiste tugevustel. Praegu on naised pidanud kohanema lineaarse süsteemiga – 9–5 töö, iga päev sama tempo ja eesmärkide poole rühkimine. Puhkamine on justkui tabu. Aga naiselikkus on tsükliline, mitte lineaarne.

Näiteks võiks olla täiesti normaalne, et naine võib jääda töölt koju menstruatsiooni esimestel päevadel. Mõnes riigis, näiteks Indias, on see juba tööpraktika osa. Samuti võiks koolides õpetada tüdrukutele, et neil on 28-päevane tsükkel nelja faasiga, ning anda lühike juhis, kuidas iga faasi jooksul oma tervist ja heaolu toetada.

Lisaks – kui naised on sügavalt ühenduses oma naiseliku energiaga, aitame ka meestel äratada nende sügavat mehelikkust. Nagu ma oma artiklis „Kas mehi on võimalik muuta?” https://kaunitar.com/kas-mehi-on-voimalik-muuta/ mainisin: maailma saame muuta vaid iseennast muutes.

Lõpetuseks

„Naised ei ole väikesed mehed!“ – see lause ei ole solvang, vaid ärkamine. Me ei vaja „naiste versiooni meestest“. Me vajame päriselt naise mõistmist kui täiesti omaette, terviklikku ja intelligentset süsteemi. Naise keha ei ole probleem, mida tuleb parandada, vaid tööriist, mille potentsiaali tuleb lõpuks kasutada.

• Hormonaalsus ei ole nõrkus – see on tark rütm.
• Emotsionaalsus ei ole häire – see on ühendus.
• Tsüklilisus ei ole piirang – see on juhis ja tugevus.

Õpi oma keha tundma. Võta oma tsükkel omaks. Ja kasuta seda, et särada nii iseenda elus kui ühiskonnas.

The post Naised ei ole väikesed mehed! appeared first on Teaduslikult Naiselik.

Read more at Teaduslikult Naiselik

Ma tean, et sul on igapäevaselt palju kohustusi ning kogu aeg on kiire. Sa oled tõeliselt tubli, et nii palju jõuad – päriselt! Aga tihti unustame end igapäevase möllu sees ära, kuni keha lõpuks „kingib“ meile puhkuse… haiguse näol.

Mina võtan haigust nüüd alati kui keha märguannet, et on aeg käsipidurit tõmmata, aeg maha võtta, endale keskenduda ning kehale puhkust anda. See on hetk, et vaadata tagasi ja mõista, millal ma lakkasin seadmast oma keha ja iseennast esikohale. Mis hetkest olid kohustused tähtsamad prioriteedid kui mina?

Pea meeles – haigeks jäämine on keha viimane häirekell, mitte äratuskell.

Kooli ajal olin ma pidevalt haige. Oli periood, kus mul oli palavik peaaegu iga kuu. Need palavikud möödusid küll kiiresti, aga see oli mu keha viis öelda, et olen end läbi põletanud ja see tempo ning tegevuste laviin on mu jaoks liiga palju. Tol ajal ma ei osanud seda nii näha, selle asemel rapsisin kohusetundlikult edasi. Ärkasin hommikul kell viis ja tegutsesin peatumata ning puhkamata kella kaheksani õhtul. Peale kooli oli mul palju huviringe ning õppisin kohusetundlikult alati viitele. Päeva jooksul ei olnud mul põhimõtteliselt ühtegi pausi – isegi söök sai viie minutiga alla kugistatud, sest „kiire on“. Ainukesed „pausid“ oli liikumiseks ühest hoonest teise või mõne kodutöö kiire lahendamine. Mul oli kogu aeg kiire-kiire ning pidev tegutsemine.

Isegi nädalavahetustel ma ei puhanud , sest tundsin tohutuid süümepiinu, kui ei teinud midagi produktiivset. Ma mõtlesin pidevalt vaid sellele, kuidas saaks veelgi enam multitaskida, et lühikese ajaga rohkem valmis jõuda. Ausalt öldes oli see igakuine palavik ainus aeg, mil ma voodis siruli puhkasin. Mõnikord üritasin isegi siis õppida ja pingutada, sest hirm maha jääda oli liiga suur.

Olin tol ajal valinud sellise elutempo, et kui puudusin kolm päeva, oli kohustustega järele jõudmine väga raske ning pidin pärast kolm korda rohkem pingutama, et oma asjadega õigeks ajaks valmis saada. Olin pidevalt stressis ja läbipõlemise äärel. Ma isegi ei taha teada, kui kõrge võis olla mu kortisoolitase tänu pikaajalise kroonilise stressi tõttu. Ma tegutsesin mehelikus energias, rapsisin mõtlemata ja ei olnud kordagi täielikult hetkes või kohaolus.

Kui ma gümnaasiumisse jõudsin, oli mu keha kümneaastase rapsimise tõttu täiesti läbi põlenud ja otsi andmas. Olin järjepidevalt haige – polnud veel ühest haigusest tervenenud, kui juba tuli järgmine. Puudusin 70% tundidest ja olin mitu kuud depressioonis. Mul puudus eluenergia ja eluisu. Käisin duši all ja pesin hambaid ainult teiste inimeste pärast, kuid ka need tegevused olid peaaegu üle jõu käivad. Enamasti lamasin voodis ja vahtisin tummalt lage.

Tänu sellele, et mul olid ümberringi toetavad ja armastavad inimesed, tulin sellest õnneks paari kuuga välja. See aeg aga õpetas mulle aga üht-teist.
Esiteks – suures plaanis ei juhtu mitte midagi hullu, kui ma vahepeal mitte midagi ei tee ja luban endal lihtsalt puhata.
Teiseks – naiselikus energias olemine annab mulle elujõudu ja elurõõmu

Ma õppisin oma keha ja emotsioone austama ning enda heaolu esikohale seadma. Ma ütlesin inimestele „ei“ ning elimineerisin enda elust üleliigseid tegevusi ja ka inimesi.

Magamisest on minu jaoks saanud püha lehm, mida ma ei ohverda näiteks koolitööde või eksamite jaoks. Ma püüan teadlikult oma keha toitumise ja elustiiliga toetada. Lõpuks ometi luban ma endal vahel mitte midagi “tarka” teha – lihtsalt olla hetkes ja vaadata maailma enda ümber. Mu lemmiktegevus on minna üksi metsa teed jooma, ilma telefonita. Lihtsalt istuda vaikuses, juua teed ja laadida patareisid. Ma proovin igapäevaselt om keha liigutada ja teda õrnusega armastada ning team eest hoolitseda. Tegelikult on need tegevused kõige elementaarsemad asjad ehk need peaks olema nii-öelda „bare minimum“.

Tänu nendele muudatustele muutusin järjest tervemaks ja emotsionaalselt rahulikumaks ning tervemaks. Edspidi hakkasin praktiseerima meditatsioone ja hingamisharjutusi, et õppida oma mõtetega kohal olema ja olevikus viibima. Enamasti olin varem oma mõtetega kas minevikus või tulevikus. Ühel hetkel avastasin endalt küsimas: Millal ma siis päriselt elan, kui ma viibin kas minevikus või tulevikus?

Et toetada naiselikku pehmust endas, sain ma aru, et hetkes olemine peab olema igapäevane elustiil – nii saan ma elu elada täie rinnaga. See tähendab, et ma keskendun “elukingitustele”, mida ma enne võtsin iseenesestmõistetavana, kuid nüüd võtan ma hetke, et neid nautida – näiteks päike, linnulaul, lõhnad ja maitsed

Mõtle korraks ise oma igapäevasetele tegevustele ning kas sa ka võtad hetke, et neid nautida ning nendele keskenduda? Kas sa võtad söömiseks aega või sööd sa telefon käes või hoopis teleka ees ning järsku avastad, et söök on otsas? Oli küll nagu maitsev, aga kui palju sa sellest maitsest ja kogemusest tegelikult mäletad või sügavalt tundsid? Millise söögielamuse see sulle jättis?

Ajajooksul õppisin sööma ilma lisastiimuliteta – nii, et keskendun süües ainult toidule ja selle pakutavale hõrgule naudingule.

Toon sulle pärastlõunase olukorra, aga kirjeldan, kuidas vana mina ja uus mina seda kogemust täiesti erinevalt elavad.

Vana mina:
Ülikoolis lõppes just loeng, kõht on väga tühi. Põgenen kiiresti garderoobi, viskan mantli selga, kerin salli õmber kaela ja sean kiired, pikad sammud kohviku poole, et võtta saiake ja kohv, et siis protokolle täitma hakata – need tuleb viivitamatult täna õhtul ära saata. Teel kohvikusse tunnen, kuidas olen liimist lahti. Mul on ebamugav, ma higistan, juuksed on vist sassis, aga mul pole aega selle peale mõelda. Kõik mu ümber tundub hall nagu sügisel ikka ja õhus on vastik autotoss. Lõpuks jõuan veidi hingeldades kohvikusse. Tellin ruttu saiakese ja kohvi, märkan vaba lauda kauges nurgas ja kiirustan sinna, et kohe tööle hakata. Varsti tuuakse kohv ja sai. Ma olen väsinud ja ärritunud nende protokollide pärast. Peagi on pirukas otsas ja kohv joodud, aga kõht on ikka justkui tühi. Loodan, et saan protokollid ruttu valmis, et jõuaks veel koju minna, sest pesu on vaja pesta, koristada ja veel kõike muud. Oh, kuidas aeg küll jookseb!

Uus mina:
Ülikoolis lõppes just loeng. See oli veidi segane, aga samas huvitav. Suundun rahulikult garderoobi ja tee peal jagan muljeid kursakaaslastega. On naljakas ja samal ajal rahustav kuulda, et ka neile jäi mõni koht segaseks – ehk saame hiljem koos teemale pihta.

Panen rahulikult mantli selga, kerin ettevaatlikult salli ümber kaela ning sätin juuksesalgud oma koha peale. Heidan pilgu korra peeglisse ja vaatepilt on täitsa ilus. Astun välja ja seisan hetkeks paigal, sulen silmad ja hingan suure sõõmu värsket õhku, mis on sügiseselt karge ja niiske. Avan silmad ja vaatan, kuidas pooled lehed on juba puudelt langenud. Tunnen rahu ja värskust.

Kuna kõht on tühi, sean rahulikud sammud kohviku poole. Kujutan juba ette, kuidas pirukas mu suus sulab ja kohv keha soojendab. Jalutades jälgin inimesi enda ümber: memmeke jalutab imearmsa koeraga, vanapaarike kõnnib käsikäes ja naeravad, teisel pool tänavat kõnnib naine kaunis kleidis, isa ja poeg sõidavad jalgratastel mulle vastu. Pintsakuga mees hoiab käes roosikimpu – lilled on nii ilusad, loodan, et nende saaja on neid nähes rõõmus. Mõtlen, et elu on ikka armas, kui inimesed on koos ja hoiavad üksteist.

Naeratus suul jõuan kohviku tänavale. Minuni jõuab hõrk piruka lõhn – oi kui hea see on! Avan ukse, hingan sügavalt sisse ja naudin mõnusat söögi aroomi. Lasen pilgul üle kohviku libiseda: mõned teevad tööd, teised räägivad sõbrannadega. Vaikne jutuvada ja melu loovad hubase meeleolu.

Teenindaja naeratab ja küsib, mida soovin. Vaatan rahulikult pirukaid, kuulan soovitusi ning tellin kohupiimatasku (mu lemmik), porgandipiruka ja tassi kõrvitsalattet, mida teenindaja soovitas. Leian kaugemas nurgas armsa lauakese. Võtan rahulikult riided seljast ja sätin end mugavalt istuma.

Teenindaja toob peagi mu tellimuse. Hetke imetlen toitu ja nuusutan magusat aroomi enne esimest ampsu. Hammustan pirukat – oi kui oivaline maitse ja tekstuur! Naudin rahulikult igat ampsu ja igat maitset.

Kui kõht on mõnusalt täis, võtan ette protokollid ja süvenen rahulikult. Kui mõnest kohast aru ei saa, seega küsin abi kursakaaslaselt. Pärast kursakaaslasega konsulteerimist taipan, et polegi nii raske ja muigan enda üle. Mul on hea meel, et töö saab hõlpsasti valmis ja õppejõule esitatud.

Sean rahulikult sammud kodu poole, mõeldes, kuidas pesen enda ja oma armsa mehe riided. Kujutan juba ette, kui hästi need pärast lõhnavad ja kui mõnus on puhtaid riideid kanda. Mõtlen endamisi, kui tore, et tänapäeval teevad masinad suure osa tööst minu eest ja kingivad sedasi mulle aega juurde.

Kas tunned vahet?
Need on muutused, mida enda juures märkasin, kui hakkasin niimoodi mõtlema ja elama. Mul on palju lihtsam olla naiselikus energias, tunnen end ilusamana ja justkui „terviklikuna“.

Kuna olen rahulikum ja lõdvestunum, naudin elu ning tunnen end täidetuna. Päeva jooksul on mul rohkem energiat ja stabliisemalt hea tuju. Paradoksaalsel kombel tekkis mul ka rohkem aega, sest teen vähem äpardusi ja jõuan asjadega kiiremini valmis – stressis aju ei õpi hästi ja ei näe suurt pilti ega lahendusi, isegi kui need on otse mu nina ees.

Need hetked, mil ma peatan end, hingan sisse, jalutan aeglaselt, tajun lõhnu ja naudin hetke, ei varasta mu päevast aega. Selles näites „võitis“ vana mina oma kiirustamisega ehk kaks minutit, kuid oli palju rohkem stressis, ärritunud ja eluga rahulolematu.

Seega, armas naine: tee STOP! Hinga sisse ja naudi elu!

The post „STOP! Millal sa viimati sügavalt sisse hingasid ja elu nautisid?“ appeared first on Teaduslikult Naiselik.

Read more at Teaduslikult Naiselik